Nüüd siis olen Rumeenias jumala seisusesse tõstetud:) Müüsin oma vana käekella maha oma toakaaslasele, kuna oli nagunii plaanis uus soetada. Vana oli jummala õnnelik,kuna see pidi olema tema suurim unistus, soov jne saada endale just selline kell, aga nuh maha müüsin sama summa eest, mis ma selle eest väljakäisin peaagu aasta tagasi:)
Ja nüüd ma olen rumeenias sama kuulus, nagu nende kuulsaim inimene:)
garfieldi maailm
Monday, January 24, 2011
Saturday, January 22, 2011
deem
Ahjaa 1 asi veel armeerika õhuväelased panid mulle uue hüüdnime ICEMAN. Ei viitsi lahata miks, aga auga väljateenitud nimi:) Võite märkmeid teha:) Mr ice is in da house
In da getuuuuuuuuuuu
In da getuuuuuuuuuuu
ai plaaaa
Peaaegu unustasin maavärin oli ükspäev pikutasin voodis une eelses seisundis kui järsku voodi hakkas kõikuma.
Algul arvasin, et rumeenia poiss teeb kino a see magas lahinal, teine mõte oli ghost a nu ei maavärin hoopis:) Teine siis, esimene oli bastionis. Lahe kogemus omamoodi:) vsjoo nüüd magama sest ka homme on päev jne.
Algul arvasin, et rumeenia poiss teeb kino a see magas lahinal, teine mõte oli ghost a nu ei maavärin hoopis:) Teine siis, esimene oli bastionis. Lahe kogemus omamoodi:) vsjoo nüüd magama sest ka homme on päev jne.
Et mis meil siis vahepeal uut on toimunud siin
Pole viitsinud (tegelikult pole aega olnud ja tahtmist) kirjutada siia midagi. Aga nagu ütleb muistne vanasõna ära viska tegemata toimetusi homse virna,sest ka ülehomme on päev, siis teeme selle asja ära.
Ehk siis viimasest kirjutisest on aega palju möödas ja nagu siin kombeks on öelda palju liiva ja tolmu asukohta vahetanud,siis põgus tagasivaade olnule. Töö kui selline ei ole mitte kergete killast, võiks lausa öelda, et vaimselt rämedalt väsitav, no alguses pani põntsu ka keeleoskus, a nüüd suhtlen vabalt.12 h vahetused olid ikka erikuradi piin eriti just öised ja kuna töö oli uus siis tuli ka ette puusse panekuid, nüüd on 8 h vahetused ja kuna töö selge siis ei ole erilist pinget ka enam peal.
Olen siin sebinud uusi tuttavaid nii usakate kanadalaste kui ka rumeenia ja slovakkia vennasrahvaste esindajatega, isegi mõned hollandi ja prantsuse sägad on ja muidugi mitte just kõige helgemad pead britid:)
1 us marinesi esindaja on ka töökaaslane sellega tsillime ringi koguaeg, normaalne kärbes käime pidevalt usakate vabaaja keskuses seal normaalne kohvik ja kino.
Mis siis vahepeal naljakat on juhtunud , krt ei tule meelde, sest kõik see mis on olnud negatiivne siin ja mida negatiivset olen näinud see varjutab selle ja seda paska on palju siin. Raketi rünnakud, surm haavatud ja seda kimpude viisi, nüüd on see muidugi juba tavaline eluosa siin sama loomulik, kui hingamine. ehk siis inimene harjub kõigega. Toit on saast ja üksluine. Haige suutsin ka juba olla, mingi päev keris lambist palaviku üles,ja nii oli mitu päeva,aga nuh tööl peab käima ei ole aega põdeda ja nii see läks püstijalu pärast saime meili, et kui teil on palaviku sümptomid siis kiirelt kargud alla ja haigla poole kuna mingi viirus pidi siin inimesi murdma, aga loll eestlane laksas kohe ennast tablakaid täis ja elas üle selle jama, loodame, et joppas selleks korraks siis, tolmust ja saastatud õhust on viimased kuuaega selline köha olnud, et ei jõua enam köhida rsk, peaks peale missi röntgeni tegema kopsudest ma arvan et need ei paista enam läbi. Hea on ju tegelikult näha mida sa hingad:).
Turupäevadest see on vaatamisväärsus omaette kui aega on siis ikka käime laupäeviti lahvkal, ja põhiline only for you my friend very special price only today. Mu kallid lennundussõbrad te kõik teate, et on olemas breitlingu kell siit saab aga osta ka reitlinguid olexeid ja kohalikke käsitööna valmistatud nike käepaelu kalassi piltidega vaippu afganistaani mitte eksisteeriva jalka meeskonna särke jne. Ja it spetsid on tulnud müügile windows 9 tra ma pidin ära lämbuma kui seda nägin.
rohkem ei viitsi kirjutada. edaspidi olen hoolsam ma luban vist:)
Ehk siis viimasest kirjutisest on aega palju möödas ja nagu siin kombeks on öelda palju liiva ja tolmu asukohta vahetanud,siis põgus tagasivaade olnule. Töö kui selline ei ole mitte kergete killast, võiks lausa öelda, et vaimselt rämedalt väsitav, no alguses pani põntsu ka keeleoskus, a nüüd suhtlen vabalt.12 h vahetused olid ikka erikuradi piin eriti just öised ja kuna töö oli uus siis tuli ka ette puusse panekuid, nüüd on 8 h vahetused ja kuna töö selge siis ei ole erilist pinget ka enam peal.
Olen siin sebinud uusi tuttavaid nii usakate kanadalaste kui ka rumeenia ja slovakkia vennasrahvaste esindajatega, isegi mõned hollandi ja prantsuse sägad on ja muidugi mitte just kõige helgemad pead britid:)
1 us marinesi esindaja on ka töökaaslane sellega tsillime ringi koguaeg, normaalne kärbes käime pidevalt usakate vabaaja keskuses seal normaalne kohvik ja kino.
Mis siis vahepeal naljakat on juhtunud , krt ei tule meelde, sest kõik see mis on olnud negatiivne siin ja mida negatiivset olen näinud see varjutab selle ja seda paska on palju siin. Raketi rünnakud, surm haavatud ja seda kimpude viisi, nüüd on see muidugi juba tavaline eluosa siin sama loomulik, kui hingamine. ehk siis inimene harjub kõigega. Toit on saast ja üksluine. Haige suutsin ka juba olla, mingi päev keris lambist palaviku üles,ja nii oli mitu päeva,aga nuh tööl peab käima ei ole aega põdeda ja nii see läks püstijalu pärast saime meili, et kui teil on palaviku sümptomid siis kiirelt kargud alla ja haigla poole kuna mingi viirus pidi siin inimesi murdma, aga loll eestlane laksas kohe ennast tablakaid täis ja elas üle selle jama, loodame, et joppas selleks korraks siis, tolmust ja saastatud õhust on viimased kuuaega selline köha olnud, et ei jõua enam köhida rsk, peaks peale missi röntgeni tegema kopsudest ma arvan et need ei paista enam läbi. Hea on ju tegelikult näha mida sa hingad:).
Turupäevadest see on vaatamisväärsus omaette kui aega on siis ikka käime laupäeviti lahvkal, ja põhiline only for you my friend very special price only today. Mu kallid lennundussõbrad te kõik teate, et on olemas breitlingu kell siit saab aga osta ka reitlinguid olexeid ja kohalikke käsitööna valmistatud nike käepaelu kalassi piltidega vaippu afganistaani mitte eksisteeriva jalka meeskonna särke jne. Ja it spetsid on tulnud müügile windows 9 tra ma pidin ära lämbuma kui seda nägin.
rohkem ei viitsi kirjutada. edaspidi olen hoolsam ma luban vist:)
Tuesday, November 30, 2010
Et siis nüüd olen globaalne inimene
Olen jõudnud sihtkohta, a kui aus olla siis mitte päris õigesse veel. Olen siis jõudnud Afganistani ja sisse seadnud end ajutiselt Camp Bastioni kuigi oleks pidanud jõudma Kandahari. Tänud selle eest muidugi RAF vendadele, kes oskavad asja ajada:)
Reisist siis vähe - väljalend 1900 Tallinnast Stockholmi Arlandale seal kerge sebimine kuna ei olnud märgitud järgmise lennu väravat ja info tablood ei töödanud selles osas kus maale astusin. A nu leidsin üles selle koha ja siis 1950 kuninga aja järgi Inglismaale. Sealt umbes 1 h sõitu RAF baasi Brize Nortonisse kus siis tuli end ära tsekkida ja oodata mingi 4 tundi külitades terminalis ja külmetada.
Ja siis seiklus algas öeldi, et minek asjad kaasa ja bussi, hämming tekkis kui jõudsin lennukisse, kuna pardakaardil oli märgitud teine lennunumber ja sellist kohta kuhu ma istuma oleks pidanud polnud selles lennukis üldse wtf , küsisin personali käest nu mis värk on lubasid uurida ja umbes 10 mintsa pärast sain vastuse õige lennuk loopisin oma asjad istmete alla ja istmele ja hakkas jäätõrje mille tagajärjel aknast enam ei näinud välja. Lennuk oli ise suur ja britte maast laeni täis, aga vana ja logises ja valgustus põles nii nagu ise tahtis. Ühesõnaga elupeldik. Süüa anti 2 korda,olles peldikus anti teada, et nüüd serveerime teile ehtsat inglise hommikusööki kell 5 hommikul????? Üritasin ka magada, aga no ei saanud müra oli nii tugev. Lõuna paikku anti jälle mingit ködi ja siis palju tunde nii umbes 7 h hiljem maandusime AÜE-s. Särk sai kohe märjaks, kuigi olin alles poolel trepil lennukist alla, elu leitsaku viskas vastu ike. Siis seiklus jätkus. Saadeti mingisse konteinerkontoriise ehk siis nende mõistes ootesaali, ukselt lugesin ei ole mu konteiner,kuna käsus oli kirjas teine hoone (nimesid ei lisa mis kes kus ), küsisin briti käest mis teema on vana vaatas paberit ja ütles ei ole tähtis mis kirjas oled õiges kohas. Briifing ja umbes tund passimist ja siis C-17 ja lendu. 2 tundi lendu ja siis kohal Camp Bastionis:) Maandumine oli iseenesest lahe vestid selga kiiver pähe, tuled kustu ja maanduma mis võttis aega mingi 10 mintsa keerutas end alla ja järsku hopp ja maas. Ja siis öeldi tere tulemast Bastioni, wtf Kandahari pidin ju minema:) aga eestlased tulid vastu ja ütlesid lendad Kaf-i aga alles 1 dets öösel. Nii ma nüüd siis olen siin ja vegeteerin. Vähemalt sai väljamagada ja ausalt üritasin hommikusöögile minna a no ei jõudnud. Saunas sai ka käidud:) Laias laastus kõik hetkel panen mingi aeg pilte ka.
Reisist siis vähe - väljalend 1900 Tallinnast Stockholmi Arlandale seal kerge sebimine kuna ei olnud märgitud järgmise lennu väravat ja info tablood ei töödanud selles osas kus maale astusin. A nu leidsin üles selle koha ja siis 1950 kuninga aja järgi Inglismaale. Sealt umbes 1 h sõitu RAF baasi Brize Nortonisse kus siis tuli end ära tsekkida ja oodata mingi 4 tundi külitades terminalis ja külmetada.
Ja siis seiklus algas öeldi, et minek asjad kaasa ja bussi, hämming tekkis kui jõudsin lennukisse, kuna pardakaardil oli märgitud teine lennunumber ja sellist kohta kuhu ma istuma oleks pidanud polnud selles lennukis üldse wtf , küsisin personali käest nu mis värk on lubasid uurida ja umbes 10 mintsa pärast sain vastuse õige lennuk loopisin oma asjad istmete alla ja istmele ja hakkas jäätõrje mille tagajärjel aknast enam ei näinud välja. Lennuk oli ise suur ja britte maast laeni täis, aga vana ja logises ja valgustus põles nii nagu ise tahtis. Ühesõnaga elupeldik. Süüa anti 2 korda,olles peldikus anti teada, et nüüd serveerime teile ehtsat inglise hommikusööki kell 5 hommikul????? Üritasin ka magada, aga no ei saanud müra oli nii tugev. Lõuna paikku anti jälle mingit ködi ja siis palju tunde nii umbes 7 h hiljem maandusime AÜE-s. Särk sai kohe märjaks, kuigi olin alles poolel trepil lennukist alla, elu leitsaku viskas vastu ike. Siis seiklus jätkus. Saadeti mingisse konteinerkontoriise ehk siis nende mõistes ootesaali, ukselt lugesin ei ole mu konteiner,kuna käsus oli kirjas teine hoone (nimesid ei lisa mis kes kus ), küsisin briti käest mis teema on vana vaatas paberit ja ütles ei ole tähtis mis kirjas oled õiges kohas. Briifing ja umbes tund passimist ja siis C-17 ja lendu. 2 tundi lendu ja siis kohal Camp Bastionis:) Maandumine oli iseenesest lahe vestid selga kiiver pähe, tuled kustu ja maanduma mis võttis aega mingi 10 mintsa keerutas end alla ja järsku hopp ja maas. Ja siis öeldi tere tulemast Bastioni, wtf Kandahari pidin ju minema:) aga eestlased tulid vastu ja ütlesid lendad Kaf-i aga alles 1 dets öösel. Nii ma nüüd siis olen siin ja vegeteerin. Vähemalt sai väljamagada ja ausalt üritasin hommikusöögile minna a no ei jõudnud. Saunas sai ka käidud:) Laias laastus kõik hetkel panen mingi aeg pilte ka.
Friday, November 26, 2010
Algamas on uus ajastu
Viimased ettevalmistused käivad, et lennata ära jõuluks soojale maale. Tegelikult ei viitsi midagi teha.
Subscribe to:
Posts (Atom)