Et siis nüüd olen globaalne inimene

Olen jõudnud sihtkohta, a kui aus olla siis mitte päris õigesse veel. Olen siis jõudnud Afganistani ja sisse seadnud end ajutiselt Camp Bastioni kuigi oleks pidanud jõudma Kandahari. Tänud selle eest muidugi RAF vendadele, kes oskavad asja ajada:)
Reisist siis vähe - väljalend 1900 Tallinnast Stockholmi Arlandale seal kerge sebimine kuna ei olnud märgitud järgmise lennu väravat ja info tablood ei töödanud selles osas kus maale astusin. A nu leidsin üles selle koha ja siis 1950 kuninga aja järgi Inglismaale. Sealt umbes 1 h sõitu RAF baasi Brize Nortonisse kus siis tuli end ära tsekkida ja oodata mingi 4 tundi külitades terminalis ja külmetada.
Ja siis seiklus algas öeldi, et minek asjad kaasa ja bussi, hämming tekkis kui jõudsin lennukisse, kuna pardakaardil oli märgitud teine lennunumber ja sellist kohta kuhu ma istuma oleks pidanud polnud selles lennukis üldse wtf , küsisin personali käest nu mis värk on lubasid uurida ja umbes 10 mintsa pärast sain vastuse õige lennuk loopisin oma asjad istmete alla ja istmele ja hakkas jäätõrje mille tagajärjel aknast enam ei näinud välja. Lennuk oli ise suur ja britte maast laeni täis, aga vana ja logises ja valgustus põles nii nagu ise tahtis. Ühesõnaga elupeldik. Süüa anti 2 korda,olles peldikus anti teada, et nüüd serveerime teile ehtsat inglise hommikusööki kell 5 hommikul????? Üritasin ka magada, aga no ei saanud müra oli nii tugev. Lõuna paikku anti jälle mingit ködi ja siis palju tunde nii umbes 7 h hiljem maandusime AÜE-s. Särk sai kohe märjaks, kuigi olin alles poolel trepil lennukist alla, elu leitsaku viskas vastu ike. Siis seiklus jätkus. Saadeti mingisse konteinerkontoriise ehk siis nende mõistes ootesaali, ukselt lugesin ei ole mu konteiner,kuna käsus oli kirjas teine hoone (nimesid ei lisa mis kes kus ), küsisin briti käest mis teema on vana vaatas paberit ja ütles ei ole tähtis mis kirjas oled õiges kohas. Briifing ja umbes tund passimist ja siis C-17 ja lendu. 2 tundi lendu ja siis kohal Camp Bastionis:) Maandumine oli iseenesest lahe vestid selga kiiver pähe, tuled kustu ja maanduma mis võttis aega mingi 10 mintsa keerutas end alla ja järsku hopp ja maas. Ja siis öeldi tere tulemast Bastioni, wtf Kandahari pidin ju minema:) aga eestlased tulid vastu ja ütlesid lendad Kaf-i aga alles 1 dets öösel. Nii ma nüüd siis olen siin ja vegeteerin. Vähemalt sai väljamagada ja ausalt üritasin hommikusöögile minna a no ei jõudnud. Saunas sai ka käidud:) Laias laastus kõik hetkel panen mingi aeg pilte ka.

Algamas on uus ajastu

Viimased ettevalmistused käivad, et lennata ära jõuluks soojale maale. Tegelikult ei viitsi midagi teha.

Naiste turvakodu ja töölaager - peamine produkt puuriidad-tornid

Saunapäev 27.03.

Et siis kuna pataljonis oli kuulu järgi sauna päev, siis mõtlesime ennast ka sellesse üritusse kaasa pookida. Ajateenijad läksid juba peale 3 sauna, me siis mõtlesime, et kulgeme peale 7, uurisime korrapidaja käest kust saaks puid, et rämedalt hagu anda. Mees vaatas korra aknast välja ja saatis sõdurid puid tassima sauna. Enne sööki oli plaan minna ja ahi täis loopida, et tõmbab mõnusa kuumuse sisse, astudes sauna seisis seal valves sõdur ja küsimuse peale mida ta siin teeb tuli vastuseks - saadeti sauna kütma, et ta oli just vahetanud välja endise kütja. Elu on ikka seiklus.

Kurikuulus LGK ala.

Pühapäev ja esmaspäev möödusid siis õhutoetuse ja medevacidega. Suuremad lahingud toimusid LGK alas kus siis rünnati valitsusvastaseid jõudusid. Eilne õhtupoolsel ajal oli peamiseks ülesandeks maha suruda ja hävitada Marjahi küla ümbruses paiknevad vastase tugipunktid. Ja siit ka tekkis jälle küsimus kaua võib ühte ja sama meest maha lasta - hävitada? :) Kokkuvõtteks tulemus oli eile raskekuulipilduja punkri hävitamine ja mägedesse varjunud võitlejate kimbutamine kõigega mida üks ründekopter suudab kaela heita.

Pilt idanaabrist

teisel pool korstnaid laiub suur ja kõle stepp

Esimene lend siis tehtud midagi erilist polnud, kui siis sidet sai alles kõrgusel 3000 ft MSL. Tehnika sajand rsk. Paar pilti ka siis.

BAM-8

Et siis algasid jälle lahingud. Jõudsime Jõhvi ilma eriliste vahejuhtumiteta, isegi Rossu ei väljutanud Ämaris manustatud toitu ja maha astudes pardalt oli võidukas nägu ees, nagu oleks milli võitnud.